Vahetustudeng Austrias: silma vaatamise massiüritusel tekkis mul veider side
Delfi Noorte Hääle Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmus+ programmiga välismaale sõitnud Eesti üliõpilased. Saame teada, millega nemad kaugel rinda pistavad ja kuidas erinevad paigad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma lugu jätkab Tartu Ülikooli anglistika eriala magistrant Liisa Merila, kes 20. septembril sõitis Erasmusega õppima Austria pealinna Viini.
Tõsisem koolinädal tähendab siin, et iga päev (välja arvatud teisipäevad) veedan ma vähemalt 4-5 tundi koolis (on ka nädalaid, kus kool on hommikust õhtuni), nii et tegelikult on mul siin rohkem loenguid/seminare kui kodus (vastupidiselt levinud arusaamale, et erasmuslased panevad ainult pidu).
Minu õpilased on vanuses 10-11
Kuigi ma pole veel kõigi õppejõududega kohtunud, siis ma lihtsalt pean mainima ühte väga toredat naisõppejõudu, kes on väga särav ja energiline isiksus ja tema seminarid on väga huvitavad. Näiteks tema loetavad ained on “Intercultural competence in European classrooms” ja “Thinking outside the box: new techniques and methos: drama pedagogy”.
Minu senine lemmik on viimane neist, sest juba esimene seminar oli so much fun ja nii praktiline. Põhimõtteliselt kujutab see kursus endast seda, kuidas kasutada erinevaid draamapedagoogika võtteid klassiruumis, kuidas kasutada oma häält õpetajana kõige efektiivsemalt, kuidas innustada õpilasi ja arendada nende esinejameisterlikkust ja keskendumisvõimet. Ühesõnaga väga olulised aspektid õpetaja igapäevatöös.
Selle kursuse jooksul tuleb meil endil nt esitada gruppides luuletus ja osaleda näidendis (appikene, ma tegin selliseid asju viimati põhikoolis) ning koos lähme ka improvisatsiooniteatrisse. Väga põnev!
Kolmapäeviti vaatlen ühes kakskeelses Viini põhikoolis tunde, pärast mida hakkan ise tunde andma (või nt alustan või lõpetan tundi mingi tegevusega).
Minu õpilased on u 10-11. aastased ning on pärit erinevatest riikidest (esimene tund olid nad ette valmistanud toreda esitluse, kust nad pärit ja mis keelt emakeelena räägivad), aga minule üllatuseks alustasid inglise keele õppimist alles sel aastal, mis tähendab, et minul kui õpetajal tuleb alustada õpetamist täiesti basic asjadest. Aga ongi väike challenge!
Massiline silmast silma vaatamine
Oktoobris toimus siin Viinis The world`s biggest eye-contact experiment, mis kujutas endast seda, et inimesed kogunesid kesklinna väljakul ja vaatasid 1-3 min (või isegi rohkem) üksteisele silma, et taastada inimkontakti tänapäeva technology centered maailmas.
Mina muidugi mõtlesin, et lahe üritus, miks mitte osa võtta ja nii kutsusingi ühe Tšehhi tüdruku oma ühikast ja läksimegi inimkontakti taastama. Kohapeale oli kogunenud palju inimesi, mina olin kontaktis u 7 inimesega, kellest ühe kutiga, kellel olid hästi suured pruunid silmad tekkis selline naljakas side selle 2 minuti jooksul, mil üksteist jõllitasime. Pärast lihtsalt tänasime üksteist selle 2 minuti eest. Kokkuvõttes oli mu arvates tegu väga laheda üritusega.
Midagi teistmoodi igaljuhul!
