Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Vahetustudeng Belgias: hambaravi on siin odavam kui Eestis!

 (4)

Kõik sünnipäevad koos
Kõik sünnipäevad koosFoto: Dain M. Muru

Oma lugu jätkab Dain M. Muru, kes õpib Eesti Lennuakadeemias neljandal kursusel lennundusettevõtte käitamist. Dain on praegu Erasmusega Belgias.

5.NÄDAL

See nädal on lendas ikka väga kiiresti. Vasikavaimustus hakkab üle minema ning tasapisi hakkab kindel rütm tekkima. Ikka iga päev sai midagi tehtud ning kodutöid kribasin teha kuni tänase õhtuni.

Teisipäeval sain oma intervjuu lesbiga ära teha. See oli täiesti kokkusattumus, et Eestis just samal ajal arutati seda kooseluseadust. Üleüldse tundus välismaalt vaadates kole palju kära sellise seaduse ümber olevat. Igaüks arvas midagi ja iga teine arvas midagi muud. Näoraamat oli ka samas stiilis asju täis. Laskumata ise ka sinna tulistesse keerdkäikudesse ütlen vaid üht: vähemalt meeleavaldamise kunsti on eestlased ära õppinud :).

Igatahes, Sophie oli väga tore. Väga kena ja avatud meelega naisterahvas. Peale vaadates nägi välja kui koduperenaine ja millegi välimise järgi küll ei oskaks seksuaalset orientatsiooni määrata. Intervjuu läks natuke lappama, kuna mul ei ole väga palju kogemust sellega - peaaegu 45minutit rääkisime maast ja ilmast ja armastusest ja õnnelik olemisest ja paljust muust. Väga lõbus oli seda hiljem ka sisse trükkida - ühe tunniga suutsin sisse kanda vaid 13 minutit vestlusest. Oeh, vähemalt oli lahe kogemus. Elu sees ei oleks uskunud, et tulen Belgiasse ja hakkan paari nädala pärast tutvust tegema siinse lesbide kogukonnaga :D Äge.

Loe veel

Sensei nõudis lõdvestumist
Kolmapäeval oli mul esimene T'ai Chi tund. Puhtalt huvi pärast registreerusin ja täitsa huvitav oli. Pärast paari harjutust tulid mul küll Karate mõjud sisse - mitmed asendid, üleminekud ja käe asendid on samad. Peamine erinevus on põhimõttes. Kui Karate eesmärk on suunata jõud võimalikult efektiivselt ühte punkti siis T'ai Chi eesmärk on kasutada vastase jõudu tema vastu. Täiesti põhimõtteline erinevus ning sain ka sensei käest kommentaariks, et ma olen ikka väga kange ning üldse mitte lõdvestunud. Eks järgmise paari trenniga tuleb paremini teha.

Neljapäeval käis meie oma lennundusprofessionaal, Keit, mul külas. Väga tore oli jälle ugri-mugri nägu näha ja meie oma keeles rääkida. Kuna lennuk hilines oli meie kohtumine küll põgus, kuid jõudsin näidata Mecheleni peatänavat ja torni ning ta sai esimese maigu kirsiõlu kvaliteedist. Ta pidi küll Brüsselisse kohe edasi kiirustama, kuid saime vahetada mõtteid Euroopa lennunduse tulevikust ja karjäärivõimalustest. Jah, poleks uskunud, et minu neli aastat Lennuakadeemias nii kähku lähevad. Praegu saab veel pea pilvedes ( :D ) olla, kuid jaanuarist alates peab raskeid valikuid ja otsuseid hakkama langetama. Mõned küsimused vajavad ka vastust, kuid selleks ju Erasmus ongi. Igatahes, Keit, kui sa seda loed siis tore oli sind näha ning loodan, et sa Brüsselis ära ei eksinud ning jõudsid paar õlu, mis ma soovitasin, ka kaasa krabada.

Reedel sai pidu ka. Kuna meie Erasmuslastest neljal on oktoobris sünnipäev siis kokkuhoidlike tudengitena otustasime kõik sünnipäevad korraga teha. Sai kooki, sai totakaid koonusemütse ja plärinatorusid, lasime suure pauguga konfette ja linte ja lihtsalt tundsime ennast hästi. Selleks, et naabreid säästa, lahkusime umbes 22.00 ajal korterist ja sõtsime mitte väga sirgelt rattakellade saatel, nagu üks korralik jalgrattagäng kunagi, ühte pubisse, kus siis õhtu lõppes.

Kust leida mitteröövlist hambaarst?
Laupäev ja minu reeglite vastaselt ka pühapäev kulusid õppetükkide peale. Ainult üks mure kerkis veel esile. Nimelt enne siia tulekut käisin hambaarsti juures, kuna mul oli üks plomm ära tulnud. Ta uuris ja uuris ja ütles, et kui hoolikalt puhastada, ei juhtu sellega midagi. Parandas mul ühe teise hamba ära ja lasi tulema.Tuleb aga välja, et kogu sellest puhastamisest ei olnud mingit kasu- ei valuta, kuid midagi väga meeldivat ka ei ole. Nüüd pean kiiremas korras kõige suurema elukallidusega riigis leidma hambaarsti, kes mind päris paljaks ei rööviks. Oeh, vahel võiksid sellised probleemid olemata olla ja asjad lihtsalt paika loksuda...

Vot nii, lükkasin kõik töökoha, juuksurite, jõusaalide ja vanakraamipoodide otsingud praegu tagaplaanile. Keskendun hamba kordasaamisele ja õpingutele, küll jõuab neid teisi asju ka taga ajada. Järgmisel nädalal lähen paadiga sõitma ja ronin lõpuks Mecheleni torni ning loodetavasti tutvun Brüsseli eestlaste kogukonnaga (loomulikult on sellekohane Facebook'i grupp olemas).

6. NÄDAL

See nädal oli juba täielikult koolitöödele pühendatud. Samas see ei takistanud mul oma Erasmuse buddy''dega väljas käia, paadiga sõita ja torni otsa ronida - kui aega õigesti majandada siis jõuab kõike teha.

Kõigepealt kohtusin teisipäeval esimest korda oma buddy'dega ehk siinsete tudengitega, kes on määratud meid, Erasmus tudengeid, mitteametlikus keskkonnas juhendama ja aitama. Väike tõrvatilk vastuvõtva ülikooli meepotis on see, et ma olen buddy'sid oodanud juba maikuust saadik ja alles nüüd, kui mul on asjad enam-vähem paigas saan nendega kontakti. Niivõrd palju lihtsam oleks olnud kui oleksin enne siia saabumist seda infot saanud, kuid mis seal ikka. Buddy'd on väga toredad ning tuli välja, et koos teiste selles grupis olevate erasmuslastega olen ma ainuke meesterahvas üheksa naise hulgas. Oh jah :)

Kolmapäeval tegin lõpuks selle paadisõidu koos tornironimisega ära. Alguses plaanis ma hoopis ratsutama minna, kuid kui rääksin ühe Türgi tüdrukuga siis ta ütles kui väga ta oma hobust taga igatseb ning ratsutamisest puudust tunneb ning otsustasin temale selle koha anda. Mul oli ka kunagi oma lemmikhobune ning kuigi ta pidi vanaduspõlve veetma minema ja ma ei ole teda pärast seda näinud, siis saan täitsa aru, mida ta tunneb. Hobusevõõrastele inimestel võib see väga "pehmo" jutt tunduda, kuid kui ikka 5 aastat sama hobusega sõita siis ikka tekib mingisugune side. Suhtud temasse rohkem kui sõpra kui tavalisse pudulojusesse.

Okei, kaldusin natuke teemast kõrvale. Alustasime romantilise paadisõiduga mööda kitsast Mecheleni kanalit - uhked kaatrid, villad ja kerge uduvihm käisid asja juurde. Sõit oli oodatust lühem, kuid sellegipoolest nauditav.

Pärast seda oli juba päris pimedaks läinud, kuid torni ronisime sellegipoolest. 502 astet kui täpsem olla. Vahekorruste peal saime jalga puhata ja tutvuda kellamehhanismi ja kelladega. Loomulikult lõin kogu Mecheleni rõõmuks ise paar korda ühte suurt kella ning klimberdasin väiksemate peal. Proovisin küll vaikselt mängida, kuid seda oli päris raske teha kui kellad on sinust suuremad- iga vale noot oli kenasti üle terve linna kuulda :D.

Need pildid on muidu minu tuttavate võetud, sest minu seebikarp otsustas, et kui just 120% päikesevalgust pole, siis tema pilti ei tee. Peaks hakkama vist uue aparaadi peale mõtlema... .

Hambaravi tuli odavam!
Tegelikult oli selle nädala tippsündmuseks ikkagi minu hamba kordasaamine. Nagu mu sõbrad teavad, siis ma olen üldiselt täitsa külma kõhuga, kuid seekord oli esimene kord kui mul enne arsti närvi sisse lõi. Õnneks ei olnud asi nii hull kui mulle tundus- saime napil enne närvi jaole ning hambatõmbamiseks ka ei läinud ja seitset nahka ka minu käest ei kooritud. Oli isegi odavam kui Eestis. Lõpp hea, kõik hea, kuid koju jõudes pean küll hambaarsti vahetama.

Sellel nädalal uurisin ringi, kas äkki õnnestub kuskilt ikka kitarri hankida- tahtmine mängida on nii suur. Küsisin kitarripoest, kas oleks võimalik äkki laenutada, kuid kahjuks nemad sellega ei tegele. Sellegipoolest sain (esimest korda) proovida elektrikitarri- täpsemini Cort Gasoline 1BKS.

Tegemist on ühe vähem tuntud brändiga ning ta ei ole Belgias eriti levinud. Heli oli selline väga puhas ja viimistletud- väga mõnus oleks seda läbi efektiblokkide lasta. Kahjuks on aga kolm kuud oma töö teinud ning minu näpuosavus päris madale langenud. Vähemalt oli lõbus ning oleks raha, ostaks selle isegi ära. Hakkasin netist juba "tudengivõimendite" skeeme uurima, kuid enne kui põhiasjad korras pole, ei hakka mugavustega tegelema.

Tervest majast kadus täna õhtul Internet niimoodi ära, et lõikas mul Skype kõne julmalt ära. Majahoidja jahus midagi viirusrünnakust, kuid ma näen omaenese arvutis, et DNS server lihtsalt ei tööta -_-. Ddos, võib-olla, kuid see on juba teenusepakkuja mure. Oi kui pahane ma olin.....

Selline mu nädal oligi. Kui päeva kohta võtta, siis ei olnud midagi väga erilist, kuid kui terve nädala kokkuvõte teha siis tuli jälle üks korralik essee. Järgmisel nädala tahan ma kohe kindlasti kuskile reisida, olen juba liiga kaua ühes linnas paigal olnud. Vaja vaid kaamera hankida, kaardid üles otsida, jne. Küll jõuab.

Täna oli 22+kraadi meil siin. Kuulsin ja nägin, et Eestis hakkaks justkui talv :D.

Ärge väga tatiseks minge,

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare