Fiesta de Sant Joan on kindlasti suvealguse kõige oodatuim üritus. Sama populaarne on ka augustis nädala kestev Festa Major de Gràcia, mis on üks tuntumaid naabruskonna festivale Barcelonas.

Suvi on niigi täis kõiksugu väiksemaid ja suuremaid pidusid, lisaks korraldab veel iga linnaosa oma naabruskonna festivale.
Gracia festival on aegade jooksul kogunud populaarsust nii linnaelanike kui ka linna külastajate seas. Vila de Gracia on minu lemmik, kuna seal on säilinud kunagine külaõhustik.

Ei olegi tegelikult ju väga kaua aega tagasi kui Gracia 1897.a Barcelonaga liitus.
Jalutades tänavatel on siiamaani tunne, et olen sattunud järsku täiesti teise maailma Barcelona linnas. Inimesed, kes selles piirkonnas elavad hoiavad siiamaani kokku ning tegutsevad ühise eesmärgi nimel nagu küla- ja maapiirkondades enamasti tavaks on olnud. Eriti populaarne on ta kultuuri- ja ühiskonnategelaste hulgas. Sotsiaalne võrgustik ning loov pinnas, on juba ise soodne kasvukeskkond heade ideede tekkimisel.

Vila de Gracia baarid, väikesed butiigid, kohvikud ja turuletid kutsuvad seda kõike avastama ja ise kogema. Mäletan, kui minu sõbranna mind esimest korda sinna viis. Kohe tundsin ennast õiges kohas olevat -nii minulik koht kui veel olla saab. Saan täiesti aru, miks kõik (ka välismaalased) soovivad just seal elada. Inimesed on sõbralikud ning naeratavad rohkem, elu kihab tänavatel.
Isegi üksi ringi liikudes on tunne, nagu kõik juhtub just siin, selles kohas ning sellel hetkel. Ei sa mainimata jätta kui ligidal see veel kesklinnale on-kõigest väikse jalutuskäigu kaugusel ja juba oledki märkamatult välja jõudnud.t Pl.Catalunya'le.

Nii tore on sinna minna hommikuti sööma brunchi, lõuna ajal võtta kerge eine või hoopiski külastada väikseid kauplusi. Õhtuti saada kokku sõpradega baarides või klubides, mida veel tahta!

Vila de Gracia elanikud on tõelised butafooriameistrid! Foto: erakogu

Tõelised seiklused Imedemaal algavad, aga augustikuus kui naabruskonna elanikud kaunistavad tänavad erinevate dekoratsioonidega. Igal tänav on täiesti omas temaatikas kujundatud. Nagu tõeline üllatuste labürint, kunagi ei tea ette, mis järgmise nurga taga ees ootab. Avastades koos Jules Verne'iga maailma saladusi ning järsku leiad end ühel hetkel hoopis helkivast diskomaailmast jalga keerutavate paaride saatel.
Ei teagi, kuidas lõpuks suudetakse välja valida veel selle aastane võitja, sest konkurents on tihe ja mitte kergete küllast. Mis mulle selle festivali juures meeldib, et nad valmistavad dekoratsioonid taaskasutatavatest materjalidest.

Vanadele esemetele antakse loovate ideedega uus kuub ja sisu. Plastmasspudelitest saab helkiv-sinakas meri ning vanad CD-plaadid on kui võluväel kalasoomused. Nii on tore näha, kuidas kaaskodanikest kunstnikud ja linnaelanikud niigi väga loomingulisele Barcelonale veel oma panuse juurde annavad.
Tohutu inspiratsiooni ja ideede (dopingu boosti) mõju all olen nüüd minagi!

Minu hinnangul on tuldud väga hea idee peale, kuidas anda edasi vett. Pealegi rõhub see ka inimeste tarbimisprobleemi üle järele mõtlema. Foto: erakogu

Ühtekuuluvustunne, mida oli tunda kogu festivali vältel oli hoopis see, mis mulle endale kõige rohkem meeldis. Nii tore oli näha, et selle ürituse korraldajad, kes olid mitmeid nädalaid (kuid) näinud aega ja vaeva, et kõigega tähtajaks ajaks valmis saada, et külastajad saaksid tulla oma säravate silmadega selle aasta kujundusi uudistama. Kui suur töö selleks aastaks jälle valmis saanud, oli aeg tuua tänavatele lauad, võtta suured paella pannid välja, et kõik koos suure laua taga koguda mälestusi selle aastasest festivalist!

Juba 20 aastat on naabruskonna elanikud viinud edasi traditsiooniks kujunenud üritust ning pakkunud inimestele rõõmu südasuvistesse augustikuu öödesse.
Selle aasta võistluse võitis Carrer Fraternitat de Baix. Jätkake samas vaimus edasi, te teete ägedat asja!

Surfarid. Kirev elu allpool veepiiri. Foto: erakogu

Tutvu Eliisebethi blogiga siin.