Selles osas kirjutan novembrikuu tegemistest. Ülikooliga olen kenasti ära harjunud, loengud on kõik hispaania keeles. Päevakava on mul kui sportlasel suhteliselt tihe, kuna lisaks õpingutele tuleb ka enda jooksutrennid ära teha. Koolipäevadel tuleb teha ca 4-5 tundi füüsilist ja lisaks teooriaõpingud.

Naudin iga päeva, kuna enamasti toetab kliima sporditegemist. Kuigi vahepeal on ka külmemat aega olnud, siis ei sooviks ilma kinnaste ja mütsita rattaga sõitagi.

Novembri keskel käisin Valencias, kus veetsin mõnusad kaks päeva. Sain kaasa elada eesti maratonijooksjatele, kes võeti vaevaks 42 kilomeetrit võlu ja valu tunda. Valencia on väga kaunis ja avar linn, mis jättis väga hea mulje.

Kultuuri ja inimesi täis tänavaid võis kohata igal pool. Samuti oli üks suur streik, milles nõuti leiba (süüa), tööd ja tervishoidu.

Granada - Valencia bussisõit võtab aega ligi 8 tundi. See oli veidi jõhker, kuid asi oli seda väärt. Teinekord peab kohale lendama.

Järgmisel nädalavahetusel käisime sõbraga Córdobas, kus Granada Alhambra kõrval veel üks Hispaania kultuuri- ja ajaloopärle - Córdoba mošee-katedraal. Córdoba mošee-katedraal on üks uhkemaid säilinud mittekristlikke sakraalehitisi Euroopas.

Öeldakse, et üks foto ütleb rohkem kui tuhat sõna. Kuid Córdoba mošee-katedraali mõõtmeid ja suursugusust ei suuda fotod edasi anda. Seda lihtsalt peab nägema oma silmaga.

Ajalugu on sellel pühamul väga huvitav. Kõigepealt oli see kristlaste katedraal, kuid pärast islamivallutusi muudeti too mošeeks. Ning lõpuks vallutasid kristlased selle uuesti endale ning seetõttu pole tänini päris selge, kummale ta usu mõttes rohkem kuulub.

Igatahes on pühamus sulanud kokku erinevad usud ja lõpptulemus on hämmastav. Aastas külastab seda ca 1,5 miljonit inimest. Lisaks arhitektuurile ja ajaloole torkas silma erinevate kunstnike arvukus, kes proovisid jäädvustada pühamu sisemust, kuid ka välishoovi. Usun, et kunstnikke oli kokku rohkem kui 50.

Córdoba vanalinn on samuti UNESCO kultuuripärandis ning puudust ei pea turist tundma tapabaaridest ega ka suveniiripoodidest. Mulle isiklikult linnapilt väga suurt mõju ei avaldanud. Ehk olen liiga palju juba näinud sarnaseid ehitisi ja kitsad vanalinna tänavad on ka siin, Granadas kõik olemas.

Sild, mis jagab Córdoba kaheks osaks oli seevastu vägagi ilus ja vaatamisväärne.

Seltskond oli rahvusvaheline ja taaskord leidsin uusi sõpru. See on üks reisimise boonuseid.

Sellega põhiasjad novembrikuust räägitud. Detsembris ootab ees Alhambra külastus, mis peaks veelgi vägevam kogemus olema. Teile, kallid lugejad, rahulikku jõulukuud ja hoolivust!

PS! Päris ilma lumeta me ei ole. Taamal ikka paistab Sierra Nevada nõlvadel!

Foto:Henek Tomson