Vahetustudeng Itaalias: juba kuue päevaga on tekkinud mõned tuttavad ja kamraadid
Delfi Noorte Hääle Tudengiblogi stardib uuesti! Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmusega välismaale sõitnud Eesti üliõpilased. Saame teada, millega nemad kaugel rinda pistavad ja kuidas kauged maad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma looga alustab Tartu ülikoolis magistritasemel semiootikat ja kultuuriteooriat õppiv Martin Mäesalu, kes veedab selle sügissemestri Bologna ülikoolis.
Ükskord ma mõtlesin, et võiks Erasmusega kuhugi minna
Bakalaureuseastmes jäi see asi tegemata, seega tuleb ikkagi magistrikraadi omandamise ajal see välisriigis semestri (või kahe) veetmine ära teha. Esialgu soovisin minna Thessalonikisse või Berliini, lisaks uurisin Praha kohta, aga lõpuks kandideerisin siiski Bolognasse ja Budapesti ning siin ma nüüd olen, maailma vanimas ülikoolis (või vähemalt esimeses asutuses, mis endale "universitase" nime võttis). Tänase päeva näol tegu minu kuuenda päevaga Itaalias. Selle aja jooksul on päevasel ajal temperatuur püsinud stabiilselt 25-30 kraadi tselsiuse vahel ehk olen saanud nautida ilma, mida kallil kodumaal võib kohata vaid ehk kahel-kolmel päeval aastas. Tulemuseks on muidugi tõsiasi, et kuigi veetsin terve suve Eestimaa päikese käes, olin siin juba teise päeva lõpuks pea kaks korda päevitunum.
Siinkohal vastan mõnedele sõprade poolt esitatud päringutele:
"Mis sa teinud oled seal?"
Vahepeal olen administratiivseid asju lahendanud (näiteks võtnud ülikoolist paberi kinnitamaks, et olen siia saabunud jne.), eluks vajalikke tooteid ostnud (nt 30-se faktoriga päikesekreemi, mille pean vist siiski peatselt 50-se vastu välja vahetama), mööda linna ringi jalutanud ning ka juba paarile peole sattunud.
"A sul sõpru on seal või?"
Tõesti tõesti on juba kuue päevaga tekkinud mõned tuttavad, kelledega ilmselt ka tulevikus koos aega veeta saab. Peamiseks kamraadiks on siiani olnud üks leedu neiu, keda nimetan edaspidi Kommivabrikutüdrukuks, sest ei taha avalikus blogis inimeste pärisnimesid kasutada. Kommivabrikutüdrukuga kohtusin kohe esimesel õhtul, kui olin asjad hostelituppa ära pannud ning otsustasin hetkeks terrassile uudistama minna. Seal jäigi silma üks kolmene seltskond, kes väga innukalt suitsetamisest vestlesid ning, kuna isegi olin just hetk varem sigareti läitnud, otsustasin, et tuleks ikka oma sõna ka sekka öelda. Peale leedu neiu olid lauas üks stereotüüpiliselt sõbralik kanadalane ning saksa neiu, kes mõlemad lihtsalt Itaalias ringi rändasid. Kommivabrikutüdruk hakkab siin aga õppima ja nüüd olemegi juba mitmel päeval linna avastanud ja üksteisele asjade ajamisel seltsi pakkunud.
Ühtlasi tutvusin enda saabumise kinnitamist (välisõpilaskomisjonis) oodates noormehe ja neiuga Inglismaalt, kes tulid siia suisa samast ülikoolist, et 10 kuud Itaaliamaal veeta. Arvan, et nendega võib samuti päris äge olla. Oli kavatsus reedel nendega Bologna ööelu uurima minna, aga kuna kolisin oma korterisse alles üheksaks sisse ja tutvumine korterikaaslastega, kes on ülimalt toredad ja sõbralikud, osutus ääretult huvitavaks, siis jäi seekord paraku öine via Zamboni, mis peaks olema siinne peamine peotänav, külastamata. Kui ma õigesti aru sain, on mu korterikaaslasteks viis itaallast, kellest neli on neiud ja üks noormees. Siiani olen kohtunud kahe neiu ja antud noorhärraga ja arvan, et kooselu nendega võib üsna põnevaks kujuneda.
"Kuidas koolis läheb?"
