Delfi Noorte Hääle Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmusega välismaale sõitnud Eesti üliõpilased. Saame teada, millega nemad kaugel rinda pistavad ja kuidas kauged maad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma lugu jätkab Euroakadeemia rahvusvaheliste suhete eriala tudeng Liina Sinijärv. Liina sõitis Erasmus+ programmi toel Türki õppima Ankara ülikoolis.
Sedakorda võtab teist semestrit Türgis õppiv Liina ette riigi kohta liikuvad müüdid ning kirjutab kogemusel tuginevalt tegelikkusest.
Türgis on kodusõda, sõda ja kriis
Meedias kajastatakse terrorirünnakuid ja intsidente, mis võib jätta vale arusaama, et Türgis on ohtlik elada või siia reisida. Loomulikult olukord idas on ohtlik aga tavaliselt turistid sinna ei satu. Ka rünnakud suurtes linnades on hirmu külvavad nii siin kui mujal, ent ei tasu eeldada, et riigis/linnas jääb elu seisma. Inimesed käivad edasi tööl, koolis, väljas ja maandudes lennukiga kaob igasugune hirm ja ohutunne. Rünnakud tsiviilelanike vastu on sama hirmus ja šokeeriv nagu mujal maailmas ja seda ei tolereerita.
Inimesed on siin nagu igal pool mujal ja pärast rünnakuid korraldatakse leinapäev, korrakaitsjate töömaht suureneb ja inimesed on hirmul – nii nagu oli Pariisis ja Brüsselis.
Ankara rünnakud maailma meedias ei ole saanud piisavalt tähelepanu - justkui arvatakse, et see on normaalne. Praegu valitsus on kasutusele võtnud meetmed, et ennetada tulevasi rünnakuid (palju kontrollitakse autosid, suured terrorismi vastased operatsioonid jne.)
Türgi mehed on ahistavad perverdid
Enne Türki minekut hirmutasid sõbrannad mind kuulujuttudega, kuidas Türgi mehed suruvad keelt kurku, kommenteerivad ja ahistavad. Kohale jõudes hakkasin endamisi naerma - kuidas sain midagi sellist uskuda.