Delfi Noorte Hääle Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmusega välismaale sõitnud Eesti üliõpilased. Saame teada, millega nemad kaugel rinda pistavad ja kuidas kauged maad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma lugu jätkab Euroakadeemia rahvusvaheliste suhete eriala tudeng Liina Sinijärv. Liina sõitis Erasmus+ programmi toel Türki õppima Ankara ülikoolis.
Sedakorda võtab teist semestrit Türgis õppiv Liina ette riigi kohta liikuvad müüdid ning kirjutab kogemusel tuginevalt tegelikkusest.
Türgis on kodusõda, sõda ja kriis
Meedias kajastatakse terrorirünnakuid ja intsidente, mis võib jätta vale arusaama, et Türgis on ohtlik elada või siia reisida. Loomulikult olukord idas on ohtlik aga tavaliselt turistid sinna ei satu. Ka rünnakud suurtes linnades on hirmu külvavad nii siin kui mujal, ent ei tasu eeldada, et riigis/linnas jääb elu seisma. Inimesed käivad edasi tööl, koolis, väljas ja maandudes lennukiga kaob igasugune hirm ja ohutunne. Rünnakud tsiviilelanike vastu on sama hirmus ja šokeeriv nagu mujal maailmas ja seda ei tolereerita.
Inimesed on siin nagu igal pool mujal ja pärast rünnakuid korraldatakse leinapäev, korrakaitsjate töömaht suureneb ja inimesed on hirmul – nii nagu oli Pariisis ja Brüsselis.
Ankara rünnakud maailma meedias ei ole saanud piisavalt tähelepanu - justkui arvatakse, et see on normaalne. Praegu valitsus on kasutusele võtnud meetmed, et ennetada tulevasi rünnakuid (palju kontrollitakse autosid, suured terrorismi vastased operatsioonid jne.)
Loe veel
Türgi mehed on ahistavad perverdid
Enne Türki minekut hirmutasid sõbrannad mind kuulujuttudega, kuidas Türgi mehed suruvad keelt kurku, kommenteerivad ja ahistavad. Kohale jõudes hakkasin endamisi naerma - kuidas sain midagi sellist uskuda.
Mehed on siin nagu mujalgi Euroopas. Enamjaolt nad üritavad sinu tähelepanu saada võib-olla siis, kui tahavad oma odavaid ehteid müüa. Vaadatakse tänavapildis tagant järgi vahel, kuid seda selle tõttu, et ma välimuselt erinen teistest. Eestis vaadatakse ka, kui oled teistsugune – soengu, nahavärvi, riietuse vms pärast.
Tegelikult on Türgi mehed häbelikud ja näiteks numbri küsimise asemel annavad nad sulle oma numbri. Siin ei ole kombeks võõrale naisele liiga julgelt läheneda. Avalikus kohas kiindumuse näitamist peetakse usulistel põhjustel tabuks. Tänaval kõndides ei kohta tihti isegi käest kinni hoidvaid paare.
Inimesed on siin üldiselt sõbralikud, avatud ja jutukad.
Türgi on arengumaa, kus puudub korralik infrastruktuur, head koolid jne
Türgis on väga hästi läbimõeldud ühistransport ja korralikud teed. Bussid on modernsed mugavate istmete, puutetundlike ekraanidega ja puhtad. Sõita saab siin nii takso, metroo, trammi, bussi ja rongiga. Hinnad on taskukohased kõigile. Kehtib elektrooniline kaardisüsteem nagu paljudes teistes Euroopa riikides.
Turkish Airlines'i lennufirma on üks Euroopa parimaid.
Koolid on renoveeritud ja suurtes ülikoolides on tenniseväljakud, ujulad, kohvikud, spordisaalid jpm.
Türgis peavad kõik naised kandma burkat.
Ainuke koht, kus naised peavad kandma pearätti (juuksed peavad olema kaetud), on mošee. Tänaval riietuvad naised nii, kuidas soovivad. Ankaras kohtab kinni kaetud naisi harvemini kui näiteks Helsingis. Türgi riidebränd "KikiRiki" on hea näide, sest nende esinduspoodidest leiab julge lõikega väga nappe riideesemeid, mida ilmselt enamik Euroopa naisi ei kannaks. Naised jälgivad siin nagu igal pool mujal trende ja on kursis ilumaailmas toimuvaga.
Türgi on täis sõjapõgenikke-pagulasi
Kuigi Türgi on palju põgenikke vastu võtnud, siis nende jaoks on eraldi laagrid ja eriüksused, kes nendega tegelevad. Linnad ei ole täis pagulasi nagu palju arvavad. Eestlased uurivad pidevalt, palju Türgis põgenikke kohtab igapäevaselt. Ma ei tea, kuna ma ei oska peale vaadates öelda, kes on kohalik, kes on põgenik.
Isegi kui oleks, kas sina suudaksid vahet teha süürlasel, kurdil, türklasel, iraaklasel, aseril ja kreeklasel?
