Vahetustudengid Portugalis: esimene päev ja kohe kodutud?
Delfi Noorte Hääle Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmus+ programmiga välismaale sõitnud Eesti üliõpilased. Saame teada, millega nemad kaugel rinda pistavad ja kuidas erinevad paigad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma lugu alustavad Eesti Maaülikooli tudengid Erik Toomemägi (eriala: energiakasutus, magistri II kursus) ja Egon Hermanson (eriala: tootmistehnika, magistri I kursus). Tudengid alustasid oma Erasmuse semestrit Portugalis Castelo Brancos.
Kuna nii mina kui Egon tudeerime EPA-s ja oleme inseneridest suvepikendajad, siis anti meile võimalus Erasmus+ programmi raames reisida kuhu tahes. Aga ainult sihtkohta, kus kliima meenutab midagi suvelaadset. Ei läinud just müstiliselt kaua aega kui avastasime, et oleme saabunud Lissaboni. Naiss!
Plaan oli kohe Lissabonist edasi liikuda oma ülikoolilinnakusse Castelo Brancosse, kuid toonitan - see oli plaan. Kuna lend Lissaboni veitsa delay's, siis hiljem selgus naljakas tõsiasi, et iga viimnegi rong on lahkunud. Kell on ca 20 ja meil pole veel kohta kus ööbida - aalrait, esimene päev ja kohe kodutud või?
Ega siis midagi, istusime kohalikku kohvikusse maha ja sebisime endale üheks ööks hosteli. Maksis see 20 € per nägu. Sai siis lõpuks ka sinna hostelisse seigeldud ja oma asjad ära pandud. Edasine plaan nägi ette kohalikku ööelu kaema minna - kohta, mida kõik kohalikud soovitasid. Sest noh, reede ikkagi ju. Kahjuks pole ühtegi pilti sealsest toimuvast, kuid ütlen üht: jõhkralt palju rahvast, naisi jne - no sihuke pidu ja trall käis tänavatel, et anna olla. Kuna aga üks meist oli reisist hirmväsinud (sorry bro, see olin mina), siis pikalt me sealses piirkonnas ringi ei seigelnudki. See on koht, kuhu tuleb veel tagasi minna.
Veetemperatuur ei olnud küll kõrgeimate killast, kuid tegelikult mõnusalt jahutav. Mainimist tasub ka asjaolu, et vilunud silmadele pakkusid silmarõõmu mitmed neiud, kes päevitusrante endale ei soovinud. Tundub, et see on siinkandis täiesti okei tegevus, vähemalt meie kiidame heaks. Eestis oleks sellise asja eest juba postitused Elu24-s, Märgatud Pärnus jne :D.
Palju narkodiilereid
Aa jah, meile üritati Lissabonis kahe päeva jooksul vähemalt 10 korda narkootikume müüa. Või noh, õigemini Egonile üritati, mulle väga ei pakutudki.
Hommikul ärgates vaatas meile vastu 30+ kraadine soojus. Hostelist edasi liikusime rongijaama, kus algas meie teekond Castelo Brancosse.
Nagu härrad ikka, istusime kohe alguses I klassi, kus meid kohe kiirelt välja visati. Nii palju siis laadimisvõimalustest. Teekond Castelo Brancosse kestis ligi kolm tundi. Loodus siin on lihtsalt kaunis. Sõit möödus meie jaoks suhteliselt kiirelt, varsti jõudsimegi sihtkohta.
Hinnad Eestist odavamad
Mõned hetked hiljem selgus tõsiasi, korterisse saame alles kella 21.00 ajal. Kuna kell oli alles 16, siis otsustasime sööma minna. Kohvikud olid umbes 700m kaugusel. Teekond sinna oli komöödia: 37+ kraadi sooja, vesi otsas ja kott katki.
Istusime kohalikus kohvikus maha vaatasime jalkat ja nautisime melu. Kusjuures hinnad olid isegi odavamad, kui Eestis.
Mõned tunnid veel ja saamegi ööbmiskohta, vähemalt nii arvasime...
Tulge külla! Korterikaaslane, kes jõuab septembri keskel jättis meile "Welcome home" kirja: