Külastasime esmakordselt Castelo Branco Polütehnilise Instituudi peahoonet, kus saime natukene infot edasise kohta. Küsimusele, kas õpe toimub ikka inglise keeles, vastas kohalik koordinaator resoluutse "EI". Sorry kutid, aga õpe on enamasti siiski portugali keeles. Aalrait. Tundub nagu tehtav eks :D. Vajalik informatsioon käes, otsustasime üles otsida Tehnikainstituudi, kus minu ja Egoni õpe toimuma hakkab.
Ja lõpuks me selle leidsime. Just siin hakkab alates 21.septembrist toimuma meie õpe:
Aga õpe on ju portugali keeles, mäletate? Pole muret, sest otse kooli kõrval on... suur sisemaa bassein. Tadaaaaaaa:

Ühesõnaga, kui pea paks, tuleb sinna hulpima minna :D

Õhtul mõtlesime, et võiks kuskil piljardit mängida. Sõbralike kodanike - nüüdseks juba kaasmaalaste - abiga leidsime üles ka kohaliku piljardibaari. Mäng oli pinev ja pingeline, löögid olid läbimõeldud ja ebatäpsed. Kuid sellegi poolest võitis Castelo Branco eelturniiri antud postituse autor ise.

Ja õhtu kulmineerus keelekursusega. Bourne Legacy ja portugali keel. Muuseas õppisime ära järgmised sõnad: aeroporto - lennujaam; banco - pank. :D :D Ja kui keerulisemad sõnad juba selgeks said, läksime üle lausetele. Vamos, vamos, esta em movimento - kiiremini, ta on juba liikvel! Ei tea, ise hindame keelekursust hindele A.

Mingid hieroglüüfid on keset televiisori ekraani, nagu näete :D. Neid me ära ei oska veel kaotada, seega tuleb ära harjuda.

Külastasime kohalikku kaubamaja Forum Castelo Branco. Suuruselt pisut väiksem kui Lõunakeskus, kuid sealolevad kauplused on minuarust paremad. Ka hinnad on odavamad. Võtame või Zara - Eesti kauplustes maksavad triiksärgid 39.95 €, siin on need 10 € odavamad. Trippisime natuke ringi ning seejärel otsustasime võtta väikese eine.

Salat, riis, friikartulid, kanafilee(vist), Pepsi ja Espresso (hiljem), kokku 5 €.

Mina näiteks ei jõudnud ära süüa. Eriti hea hetk oli see, kui toidud kätte saime. Meile tundus, et asi on natukene kuivavõitu. Meie: "Excuse me! Do you have any kind of sauce?". Müüja: "No! We only have mustard!". Meie: "Yeah, we will take that!". Müüja: "A mustard?!". Meie: "Yeah!". Müüja: "You guys like mustard?!". Meie: "Yeah!". Müüja: "What the hell men?! (samal ajal sinepit ulatades)". :D

Kell on peaaegu 21.00. Kuna üks erasmuslane, itaallanna, saabus samuti Castelo Brancosse, leppisime kokku, et saame kell 21 kokku. Seejärel kohtume oma local buddy'ga - tema on see, kelle poole me pöördume mis tahes probleemide tekkimisel. Ta aitab meid, kuidas saab. Tema nimi on Tiago. Ja nagu selgus, see tüüp on ülicool - sõbralik, mõistab huumorit jne. Ta rääkis väga palju, mis siin seoses kooliga toimuma hakkab. Kuuldes, et ma õpin energeetikat, hakkas ta naerma ja ütles: ''Good luck bro! That's one of the toughest specialities in Portugal!''.
Lihtsalt peab joppama, et õppejõududeks ei satuks need kõige hullemad. On aineid, kus 20-st osalejast lõpetab 2-3 üliõpilast. Yeeeaaah. Võttis natuke mõtlema.

Kuid ega Egonil samuti kerge saa olema. Üldjoontes on meie olukord samasugune. Erasmuse õpilastele, väidetavalt, erikohtlemist ei rakendata, ning on aineid, kus projektide maht ulatub 50 leheküljeni. Me vist hakkame lennupileteid Eestisse vaatama :D Kuid kokkuvõttes soovitas Tiago meil kõikides tundides kohal käia, isegi kui need on portugali keeles - see võib eksamite perioodil meile suureks abiks olla.

Unustasin mainida, et vahepeal liitus meie seltskonnaga veel üks buddy. Hiljem sõidutasid nad meid kohta, kust avanes imeline vaade Castelo Brancole:

Hetkel on seltskond veel väike, kuid nii umbes 3 nädala pärast on see kindlasti kordades suurem. Kuuldatavasti pidavat siia kokku tulema 80 erasmuslast. Lahe!