Nimelt saabusid teisel septembril Bluesky kooli juurde kaks saksa vabatahtlikku, kes jäävad siia aastaks ning on tulnud otse koolipingist, nad on 19-aastased noored. Ööbisin esimesed kaks ööd koos nendega kooli juures ja jagasin igasugust infot Uganda ja siinse eluolu kohta.

Seejärel tuli neljapäeval külalistemajja, kus mina elan, kümnepealine grupp samuti aastase perioodiga vabatahtlikke teise saksa organisatsiooni juurest. Maja täitus emotsioonide, muljete ja mõtetega. Proovisin natuke kuuldud jutukatkeid oma peas organiseerida ja kindlasti lisasin mõned ülekohtused üldistused, kuid tundub, et vabatahtlikke on mitut sorti.

Näiteks reisihimuline vabatahtlik, kes soovib juba saabudes kiiresti ümbrust avastama hakata, ei hooli eriti ebamugavustest ja ohutusreeglitest ning räägib pidevalt sellest, milliseid naaberriike ta külastada kavatseb. Huvitub ka vabatahtliku töö sisust ja projektidest, kuid pigem pealiskaudselt. Tõenäoliselt on tegu noorema vabatahtlikuga, kelle töö on seotud laste ja noorte õpetamisega. Ilmselt kannab nädala möödudes rastapatse või punupead ja kitengest kottpükse.

Ettevaatlik vabatahtlik saabub Ugandasse kindlasti isikliku sääsevõrgu ja ulatusliku ravimivaruga (nohurohust tugevate antibiootikumideni), ei osta kunagi toitu tänavalt, ega jooke, mis on klaasi valatud, joob ainult pudelivett, kuid esimese kuu aja möödudes nõustub võib-olla maitsma ka keedetud vett. Jäätisekokteili joomist peab suureks seikluseks ja imetleb teisi, kes seda proovinud on. Õhtuti magama jäädes on viimaseks mõtteks, kas uks ikka sai korralikult lukustatud.

Kohanemisraskustega vabatahtlik. Kõik erinevused kodusest keskkonnast tekitavad temas pidevalt uusi emotsioone, mida ta ümbritsevatega jagama peab. Istumisvõimaluseta kuivkäimla kasutamine on tema jaoks rännak tundmatutel radadel ja edukas välikäimla külastus väärib kindlasti mainimist ka õhtusöögilauas. Külma duši kartuses vähendab ta pesemist miinimumini. Kindlasti ei soovi ta elada külalisperes, sobib kõige paremini teiste vabatahtlikega koos tegutsema. Võimalik, et harjub seniste mugavuste puudumisega, kuid raske ennustada.

Agar vabatahtlik tahab kõike kiiresti tundma õppida ning ümbritsevat keskkonda muuta ja parandadai ning aidata. Pikk tutvumisperiood on tema jaoks raske, sest soovib oma teadmisi kohe rakendada. Kohalike tavade vähene tundmine ja kannatamatus võivad teha rahulolematuks ja viia konfliktideni.

Sulanduv vabatahtlik õpib kiiresti selgeks kohaliku keele, kohandab oma käitumist vastavalt ümbritsevale kultuurile ja normidele. Osaliselt sulandub nii palju, et ei saa enam oma koduses kultuuris hakkama. Kultuurišokk saabub tõenäoliselt tagasi kodumaale minnes.

Passiivne vabatahtlik. Saabudes selgub, et kohalik organisatsioon ei paku oodatud struktureeritud tegevusi ning paljuski peab vabatahtlik ise enda rakendamiseks võimalusi leidma ja välja pakkuma. Seejärel muutub ta passiivseks ja otsustab panustada minimaalselt ning vaid siis, kui talle konkreetne tegevus antakse. Ilmselt individuaalne, kes ja kuidas sellisest kriisist üle saab.

Puhkaja vabatahtlik. Tuleb vabatahtlikku tööd tegema, sest on oma viimasest töökohast väsinud ja soovib vaheldust ning kujutab ette, et vabatahtlik teenistus on puhkus troopilises keskkonnas. Kohale jõudes täidab kogu vaba aja meelelahutusega, töösse panustab siis, kui teisiti ei saa.

Tegelikkuses pole olemas ühtki vabatahtlikku, keda saaks täielikult nõnda lahterdada ja sildistada. Arvan, et kõikides kodust kaugele reisivates vabatahtlikes on mingi osa igast variandist ning lähetuse meeldivus ja tulemuslikkus sõltub nii inimesest endast, vastuvõtust, ümbritsevast toetusest kui ka ootustest välismaal veedetud ajale. Kõik see muutub aja jooksul pidevalt. Kuid vabatahtlikul on alati võimalik lõpptulemust mõjutada.

Arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmahariduse valdkonnas tegutsev MTÜ Mondo lähetab kuni 2015. aasta lõpuni Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi projekti raames Aafrikasse ja Aasiasse 18 oma ala kogenud eksperti, kes 2-6-kuuste lähetuste jooksul panustatavad koostööpartnerite projektide arengusse.