Lugu jagas oma Facebooki leheküljel ka Mihkel Raud, kes loo allkirjas tõdes: "Ma viibin iga päev Balti jaamas ning olen mõelnud nendesamade asjade üle, mida need väga noored inimesed minust sada korda paremini on osanud märgata ja sõnastada."

Et paremini loo sõnumist aru saada, loe kuulamisega koos läbi ka lüürika:
Need babuškad,
Kes müüvad Balti Jaama
Juures lastejalatseid,
Joodikud,
Kel on võimalusi olnud,
Kuid on ikka jõudnud
Siia mööda eluteid,
Kõik kõnnivad läbi,
Kiirelt tahavad siit ära,
Jättes nad maha surema
Ning võttes vastu
Kesklinnakära,
Oranžid kiirrongid ainsana
Siin ilmutavad keset
Seda tuhmust sära,
Seistes kohas,
Kus veel eile bomžid
Tegid oma häda,
Siin tõesti miskit on
Mäda,
Justkui graffiti nende
Seinte peal,
Mida ütlevad need read?
Ilmselt mitte midagi head,
Kirjutand need
Eemaletõugatud noored,
Kapuuts katmas pead,
Pole ime, et nad arvavad,
Et eestlased on sead,
Mis tunne sul oleks,
Kui sa sunniviisiliselt
Teiste keelt õppima
Pead?
Samas mingi prantslane
Ei pea,
Sest meie silmis temal
Puuduvad vead,
Süüdistame neid kuritegudes,
Mille toime pannud keegi
Nende rahvast,
Kelle nimegi ei süüdistatud
Tea,
Mustlased,
Kes küsivad sult
Paari sendi jaoks luba,
Kui sa neile ei maksa,
Siis nad annavad nuga,
Sest nad ei leia muud
Moodust, kuidas teenida
Klotsi
Ja tööd nad ju enam
Ammugi ei otsi,
Siin ei leidu ilmselt ühtki
Sellist rotti,
Kes pole eluheidik ning
Ei tõmba kokku oma
Viimseid otsi,
Neist kes istuvad jaamas,
Kuid ei sõida kuhugi,
Kümne aasta jooksul
Pole siin vist miskit muutund
Sugugi,
Isegi Savikas ei pea neist
Enam lugugi,
Jäänd vaid taskuvargad,
Vanurid ning jotad lõpetamas
Oma elulugusid.

Ref:
Nähtamatud,
Ignoreerimine on
Märkamisest lihtsam,
Tähtsusetud,
Arusaamine on
Sellest veelgi kitsam,
Siis kui üleval ei aita
Pidada nad meie kuningriiki,
On nad kasutud ning
Nende ees me etendame
Pohhuismist läbiligunenud
Liiki.

Kas sa näed seda meest?
Tal pole sõpru,
Istub nurgas, sentidega
Kohvitops süles,
Vaatab, kuidas mööduvad
Lapsed naeravad ta üle,
Kodutu,
Päevapealt nähtamatuks
Muutunud,
Pärdikud valitsevad planeeti,
Homo Sapiens on palatis
Number 6,
Suured juhid teevad meile
Ikka oma voodood,
Teised täitke käske,
Õhtul võite vahtida kuud,
Me oleme halvatud,
Robotiteks palgatud,
Iseenda ahnuse poolt
Valvatud,
Jama, mis siin toimub,
On ikka meie endi algatus,
Ah fakk no seda sa ei arvanud?!!

Miks ma räägin inimestest,
Kes vihkavad elu?
Et panna teisi neid märkama,
Isegi kui nende meelest see
Ei vääri arutelu,
Need, kes järgisid lollilt
Oma suuremat venda,
Nüüd elavad välja viha,
Hävitades iseenda,
Need, kes hakkasid omaenda
Maailmat looma,
Need, kes hakkasid jooma,
Süstima ja tähti taevast tooma,
Muutusid loomaks ning ongi
Tänaval koomas,
Rott, kes liiga kauaks oma
Urust välja roomas
Ja enda ümber liiga palju
Maailma hoomas,
Need, kes õnnetuse käigus
Kaotasid pere,
Nüüd ütlevad oma pättidest
Homie`dele tere,
Need, kes uimastiäriga
Endalgi valgeks värvisid vere,
Need, kelle jaoks puudub
Tulevik hele.