Akna taga ladistab Aafrika äikesevihma. See tähendab, et pladiseb nii, et raske on iseenda mõtteidki kuulda. Aga vähemalt saab rõdu tolmust puhtamaks. Puhtaks mitte, see on siin võimatu, aga jah, puhtamaks.

Esimese etapi Nairobis võib peaaegu lõppenuks lugeda. Korter on olemas ja suurem osa eluks vajalikku soetatud. Puudu on üks pesukauss. Ei viitsi seda matatuga vedada ja loodan, et tänaval astub mõni tegelane kausihunnikuga mööda, seni millegipärast pole juhtunud nägema. Siis on puudu üks hari, mida teoreetiliselt peaks samuti tänavalt saama, aga nagu näha, siis pole harjamüüjad ja mina samuti veel kohtunud.

Ja siis on puudu see jubin, mis on vajalik gaasiballooni ühendamiseks gaasipliidiga. See peaks saabuma kunagi peale vihma, aga vihm ei taha millegipärast lõppeda. Nimelt on maja all ka gaasipunkt, kust saab balloone osta. Toovad korterisse ja puha. Ja üldse kuidagi väga hoolitsev suhtumine – tegelased on käinud omal algatusel gaasiballoone juba kaks korda ümber vahetamas. Et ikka parema ja õigema saaks. Kui see jubin ka saabuks, oleks tibens.

Aga korteri juurde. Järjekordselt tuleb tänada Kadrit (meie aukonsul Keenias), kes pani kuulutuse vajalikele Facebooki lehtedele. Midagi meile elementaarsena tunduvast korteriturust (pildid, kirjeldused ja muu) toimib vast turu kallimas otsas, kuid odavamat otsides tuleb kõik ise läbi helistada ja läbi käia.

Nairobi korterite hinnad kõiguvad väga suurtes piirides. Midagi elamiskõlbulikku, normaalses rajoonis ja piisava turvalisusega, saab heal juhul kätte alates 15 000-st šillingist (130 eurot), kuid pigem maanduvad hinnad 25 000-30 000 šillingi kandis (215-260 eurot). Aga Nairobis pole mitte mingi probleem küsida möbleeritud korteri eest 100 000-300 000 šillingit (860-2575 eurot). Kes sellise hinnaga kortereid endale lubada saavad? Näiteks parematel positsioonidel valitsusametnikud, kellel on lisaks ametlikule palgale alati muid sissetulekuid, ärimehed, välismaalased. Igatahes on jäänud mõistatuseks, kust tuleb tavalisele keskklassi perele raha, et maksta korteri eest rohkem kui 1000 eurot kuus ja lubada endale uhket autot. Auto tähendab üldjuhul suurt maasturit.

Keenia kinnisvaramaaklereid ettenähtud ülesandesse takerdumises küll süüdistada ei saa. Soovides leida 1-toalist korterit, sai läbi käidud hoopis rohkem 2- ja 3-toalisi. Tase, nagu ikka, oli väga kõikuv. Protsessile kulus sisuliselt terve nädal, sest no lihtsalt ei leidnud, mida vaja. Natuke sai pirtsutatud ka, aga ei tahaks 7 kuud kuskil pimedas urkas pesitseda. Ja nagu Keenias ikka, tekib pidevalt uusi võimalusi juurde. Keegi teab kedagi, kes teab kuskil vaba korterit. Džunglitrumm töötab.

Ja lõpuks siis näkkas. Korterile polegi suurt midagi ette heita peale asukoha. Näeb täitsa läänelik välja. Esmavajalikud ostud saab sooritada 100 meetri raadiuses. Mangosid, avokaadosid ja tomateid pole vaja poest vedada – tänava ääres on kõik müügil. Olgu öeldud, et üks avokaado maksab sõltuvalt suurusest 5-20 šillingit (4-17 eurosenti) – see 20-šillingiline on juba väga suur avokaado, umbes 4 korda suurem, kui Eestis müüdavad põhiliselt Brasiilia päritolu avokaadod.

50 meetri raadiuses asub mitu söögikohta, millest üks pakub täieliku üllatusena isegi Etioopia toitu. Eriti teretulnud vaheldus üsna maitsetule Keenia köögile. Õhtuti saab tänavalt ka smokey’sid osta (segu viinerist ja frankfurterist koos juurdelisatud tomati-sibula salatiga). Aga jah, ainult 1 matatuliin ja mitmed tegemised nõuavad ümberistumist. Hinnaks kujunes 26 000 šillingut ehk 223 eurot.

Kõigele lisaks on korteris sees ka elemetaarne mööbel köögis ja magamistoas. Kardinapuud tulid samuti kasuks. Keenias armastatakse värve, kuid mitte korterites ja seetõttu selline värvilahendus üllatas mind positiivselt. Õhtupäikeses täitsa meeldiv. Rõdu on samuti päris oluline, et pesu kuivatada. Vaade? Nojah… Lisaks kõrvalmajale näeb kunagi alustatud, aga tänaseks rusuhunnikuks lagunenud vundamenti, siis on midagi karjamaa taolist, kus söövad kellegi kitsed. Hommik algab kukkede kiremisega.

Kraanikausi alt jookseb muidugi jälle läbi ja parandustööd teibiga (Aafrikas väga elementaarne asi!) ei ole seni kuidagi vilja kandnud. Ma ei tea, mis kana Aafrikas sanitaartehnikaga kitkuda on, aga ei mäleta kraanikaussi, millel mingit puudust poleks. Sääski, neid tüütud putukaid, õnneks pole. Ja vihm sai ka lõpuks läbi.

Arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmahariduse valdkonnas tegutsev MTÜ Mondo lähetab kuni 2015. aasta lõpuni Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi projekti raames Aafrikasse ja Aasiasse 18 oma ala kogenud eksperti, kes 2-6-kuuste lähetuste jooksul panustatavad koostööpartnerite projektide arengusse.