1. Kui vanalt alustatakse seksuaalelu Eestis?

Uuringute andmetel (Tervise Arengu Instituut) on keskmine seksuaalelu alustamise aeg Eestis 17,5 eluaastat (sarnane nii poistel kui tüdrukutel).

2. Kuidas aru saada, et ollakse valmis seksuaalelu alustama?
Ühiskond avaldab noorele inimesele tugevat survet seksuaalelu alustamise osas. Ühest küljest peetakse „liigvarajast“ seksuaalelu alustamist taunimisväärseks, samas vanemas eas „süütuid“ naeruvääristatakse. Mõlemad suhtumised on kahjulikud ja ei oma kohta seksuaalseid õigusi austavas ühiskonnas. Ehkki keskmiselt alustatakse seksuaaleluga kusagil 17. aastaselt, pole olemas mingit õiget vanust seksimiseks. On olemas vaid õige aeg ehk siis, kui inimene tunneb, et ta tõepoolest soovib oma valitud partneriga astuda vahekorda. Oma sisetunnet tasub alatu usaldada. Juhul kui tunned, et hirme ja ebakindlust on palju - siis tasub mõelda, et millega see on seotud: kas Sul on hea suhe ja partner, keda hästi tunned, usaldad ja armastad; kas teie soov vahekorda astuda on mõlemapoolne; kas läbi on mõeldud ka võimalike ohtude pool - nt. rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja ka kondoomi kasutamine; mis saab peale vahekorda jne. Eelnimetatu läbimõtlemine ja enda kindlustamine võib anda ilmselt julgust juurde, samas võib see panna ka teistpidi otsustama ning endale hoopis aega võtma ning õiget hetke, tunnet ja kaaslast ootama. Esimene vahekord ei ole kindlasti midagi, mida ebamugavustundega peaks läbi tegema.

3. Kas alaealise ja täiskasvanu seksuaalvahekord on lubatud?
Seaduse kohaselt on lubatud täisealise seksuaalvahekord 14aastase ja vanema isikuga, kuid loodetavasti tõstetakse vanusepiir Eestis lähitulevikus 16. eluaastale. Vanusepiiri tõstmine on oluline, et kaitsta alaealisi täiskasvanutepoolse seksuaalse ärakasutamise eest. Alla 18 aastase ja tema vanema, vanavanema või vanema õigustega isiku vaheline seksuaalvahekord ei ole lubatud ja on karistatav.

Mõned võimalused, mis võivad olla abiks suhete loomisel

1. Ole siiras ja suhtu teistesse sõbralikult. Kui inimestele saab osaks aus ja siiras sõbralikkus, on nad valmis seda ka tagasi andma. See ei tähenda liialdatud komplimentide tegemist või ärakasutamisega leppimist.
2. Vaata suhtluspartnerile otsa ja keskendu vestlusele. Mõni inimene on loomu poolest häbelik ja see takistab teda suhete loomisel. Seetõttu võib ta tahtmatult keskenduda enda punastamisele või kätevärinale, mida teised ei märkagi. Kui arglik inimene vaatab suhtluspartnerist mööda ja räägib vaikse häälega, siis võidakse seda tõlgendada ebaviisakuse või ebasõbralikkusena. Mõistlik on keskenduda rohkem ümbritsevatele inimestele ja nendega suhtlemisele ja püüda vähem tähelepanu osutada enda ebakindlusele. Mõnikord on abi ka sellest, kui suhtluspartnerile ausalt tunnistada oma arglikkust ja ebakindlust.
3. Ole teadlik nendest positiivsetest omadustest, mida just sinul on oma suhtepartnerile pakkuda – olgu selleks siis kaasatundmisvõime, aktiivse kuulamise oskus või hea naljasoon. Inimestele meeldib olla suhetes nendega, kes endast lugu peavad ega alahinda ennast.
4. Julge olla sina ise, kõigi oma heade külgede ja nõrkustega – sellise inimese seltsis on hea ja loomulik olla. Ka suhtepartner tunneb, et ta võib siiralt olla see, kes ta on.
5. Mõtle, missuguste inimestega soovid tegelikult suhteid luua. Silmatorkav ja populaarne inimene ei ole tingimata hea suhtepartner. Esmapilgul tagasihoidliku kaaslasega võivad aga suhted kujuneda toredaks ja rahuldustpakkuvaks.
6. Julge teha ise esimene samm ja ära jää alati ootama, et teine seda teeks. Traditsiooniliselt oodatakse poisilt ja mehelt initsiatiivi lähisuhte loomiseks, aga tänapäeval on loomulik, et ka tüdruk või naine võib suhet algatada.
7. Anna suhte arenemisele aega. Kui hakatakse teineteisele meeldima ja suhe hakkab muutuma lähedasemaks, siis võib suhtepartneri tundmaõppimiseks aega kuluda. Mõnes mõttes on lähisuhe inimeste vahel tekkinud alles siis, kui ollakse valmis kaaslast ka teistele tutvustama kui oma sõpra või suhtepartnerit.