Ole objektiivne: võta roosad prillid peast ja ära usu kõike, mida näed või kuuled
Oskus analüüsida erinevate sõnumite sisu ja tagamaid ning olla sõnumisaatjate motiivide suhtes kriitiline võiks tänapäeval kuuluda nii noorte kui vanade meediatarbijate põhiliste oskuste hulka. #olenobjektiivne kampaaniaga soovime tõstatada noorte seas aktiivsemat arutelu meedia ja kriitilise mõtlemise üle. Igasugust meedias ilmuvat informatsiooni tarbides – olgu see siis Facebookis, Instagramis või ETV-s, tuleks roosad prillid peast võtta, ehk olla objektiivne. Selleks on oluline eristada kallutatud infot tasakaalustatust.
Meediakanalite ja -vormide hulk on tänapäeval hüppeliselt kasvanud ning erinevate sõnumite mõistmiseks ja analüüsimiseks on lisaks ajale tarvis ka täiendavaid teadmisi ja oskusi. Nende puudumisel võime tahtmatult aidata kaasa valeinfo levimisele ning võtame kergeusklikult vastu kuuldusi, mille põhjal tegutsemine võib kahjustada meid endid või inimesi meie ümber.
Mõnikord levitatakse näiteks sotsiaalmeedias väga lihtsalt ka valesid, mille ainsaks eesmärgiks on sihilikult kallutada inimeste meelsust ning näidata reaalsust kõverpeeglis. Seda kõike selleks, et võita jälgijaid ja toetajaid oma seisukohtadele.
Kõmulised pealkirjad, stiilis „Viljandis toimus koolinoorte jõhker masspeksmine: vaata salaja filmitud kaadreid! Kohalikud kabuhirmus üha suureneva vägivalla ees!“, panevad küll uudisele klikkama, kuid selle juures olevad fotod ja videod võivad pärineda hoopiski mõnest aastatagusest teises linnas toimunud kuriteost või ei ole isegi mitte Eestis filmitud. Kahjuks võib selliseid asju täheldada järjest enam ka suurtes väljaannetes ja nende veebides.
Sotsiaalmeediasse on kolinud väga paljud ajalehed ja ajakirjad, tele- ja raadiokanalid, rääkimata alternatiivsemaid vaateid pakkuvast meediast. Pealkirjadest ja nende juurde valitud piltidest hajameelselt silmadega üle libistades võib jääda sündmustest ja nende tekkepõhjustest sageli ülevõimendatud ja üheülbaline mulje. Niimoodi võib meelde jääda vaid sõnum, mis ei vasta tegelikkusele ja teenib klikke kogudes sageli üksnes meediaväljaande huve. Emotsioonidele rõhuv meedia ei arvesta alati sellega, et elu on mitmetahulisem, kui must-valgete sõnumite põhjal järeldada võiks.
Selleks, et olla objektiivne, tuleb vaeva näha. Tasub võrrelda meediakajastusi ning neid analüüsida – millistele argumentidele ja faktidele toetutakse, milliseid allikaid kasutatakse. Rohke pildilisus ja kõmuline keelekasutus („Skandaal!“, „KUUM!“ jne) võib pakkuda küll ajaviidet ja meelelahutust, kuid ei paku mingeid olulisi uusi teadmisi. Kriitikameele teravust ei ole võimalik arendada üksnes kollast seltskonnaajakirjandust ja pildisisu tarbides.
Selleks, et #ollaobjektiivne, on olemas mitmeid erinevaid argiseid tööriistu, mis aitavad nö tõele jälile saada. Näiteks sobib siia originaalfotode tuvastamine Google'i abil või faktikontroll, minnes tagasi algallika juurde, millele ühe või teise artikli, video või pildi juures viidatakse.
Tähelepanelik tasub olla ka niisuguse keelekasutuse suhtes, milles võimendatult tumedaid ettekuulutusi ja üldistusi kasutatakse (seejuures ühelegi tõsiseltvõetavale allikale viitamata). Selliste sõnumite eesmärk on meediatarbija kellegi või millegi suhtes üles õhutamine.
Oskus olla objektiivne, eristada fakte hinnangutest ja lausvaledest ning mitte igasuguse voolu ja kambavaimuga kaasa minna, võiks iga meediatarbija jaoks olulisemaks muutuda.
SA Archimedese noorteagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Youtuberite koostöös toimuva kampaania #olenobjektiivne eesmärgiks on pöörata noorte tähelepanu meid ümbritsevale informatsioonile ning selle usaldusväärsusele. Kogu info ning kampaaniaga seotud videod on nähtavad kampaania kodulehel.
